Kaart - Vialikaja Bierastavica (Vyalikaya Byerastavitsa)

Vialikaja Bierastavica (ka Vjalikaja Berastavitsa) on alev Valgevenes Hrodna oblastis, Bierastavica rajooni ja Bierastavica külanõukogu halduskeskus. Asula nimi on poola keeles Brzostowica Wielka, leedu keeles aga Vileika Berastavica.

Asula nime kohta on mitu versiooni. Ühe kohaselt tuleb nimi valgevenekeelsest sõnast jalaka kohta, teise kohaselt aga on aluseks sõna бяроста ehk kasetoht. Seda versiooni toetab fakt, et vanasti sõitsid selle kandi inimesed kohalikel jõgedel ringi kasetohust paatidega. Kolmanda versiooni kohaselt tähendab asula nimi väikest Bresti. Kohaliku müüdi kohaselt olid selle piirkonna esimesed asukad Biarost ja Tavica, nende nimedest saanud nime ka asula. Aastal 2006 püstitati asulasse nende kahe kuju.

Alevis on toiduainete tööstus, valmistatakse võid ja juustu. Vialikaja Bierastavicas on keskkool, muusikakool ja laste spordikool. Antakse välja ajalehte Бераставіцкая газета. Alevis on kaks raamatukogu, kultuurimaja ja kino.

Vaatamisväärsusteks on katoliku kirikud aastaist 1615 ja 1912, õigeusu kirik XIX sajandi teisest poolest, XVIII sajandi lõpus ehitatud mõisakompleks ja vanalinn.

Alevit mainitakse esimest korda aastal 1506, mil asula anti Chodkiewiczite valdusse. XVI sajandil püstitati asulasse katoliku kirik, ent Moskva väed põletasid selle maha. Aastal 1613 kanti asula kaardile juba alevina, mis kuulus Trakai vojevoodkonda ja Hrodna maakonda.

XVII ja XVIII sajandeil oli asula Mniszkade, Potockite ja Kossakowskite valduses. Aastal 1615 ehitati maha põletatud kiriku asemele uus, selle juurde tekkisid aga kool ja hospidal.

Aastal 1794 pidasid ülestõusnud poolakad alevi all lahingu Vene vägedega. Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Vialikaja Bierastavica Venemaa koosseisus. Alevi elanikud võtsid aktiivselt osa Kastuś Kalinoŭski Venemaa vastu suunatud ülestõusust.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Vialikaja Bierastavica Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Aastal 1939 toimusid alevi ümbruses mitmed etnilis-varanduslikul alusel toime pandud tapatalgud, ohvriteks olid rikkamad elanikud ja poolakad.